Kaitseala

geoloogia

Silma looduskaitseala

Silma looduskaitseala (pindala 6643 ha) moodustati 1998. aastal. See hõlmab Haapsalu tagalahtesid ja kunagist Silmeni väina piirkonda, mis eraldas kuni 19. sajandi teise pooleni Noarootsit mandrist.

Merest tõusnud maa

Silma looduskaitseala asub kiire maakerke piirkonnas, kus madalad merelahed ja jäänukjärved kiiresti kinni kasvavad. Maa tõuseb siin merest kiirusega 1-2 mm aastas.

Kaitsealale jääb terve rida jäänukjärvi, mis asuvad kunagise Silmeni väina alal. Üks neist kaduvatest veekogudest – Riimi meri – asub vahetult õpikoja kõrval.

Veel 1715. aastal sõitis Peeter I praeguse looduskooli lähiümbruses asunud väinadest oma paatidega läbi. Kõrvalolevalt kaardilt on näha, milline siinse piirkonna rannajoon tollal oli.

Õpikoja ümber asuvad roostikud ja rannaniidud on merest kerkinud viimase 200-300 aasta jooksul. Praegu metsaga kaetud alad olid esimesed saarekesed, mis sajandite eest üle merepinna kerkisid. Üks esimesi merest tõusnud kohti oli tõenäoliselt Riimissaar, mis on märgitud juba XVI. sajandil koostatud kaartidele.


kalevipoeg2

Läänemaa suurimad kivid

Kalevipoja ehk Truumani kivid asuvad looduskoolist linnulennul vaid 1,7 km kaugusel. Nende täpne asukoht on Võnnu poolsaarel, mis eraldab Saunja ning Tahu lahte.

Kuigi hiidrahnud asuvad võrdemisi lähedal, ei ole nende külastamine sugugi lihtne. Õpikoja juurest pääseb kivideni vaid väga külmal talvel, kui lahte katab paks jää. Noarootsi poolsaarel saab kivideni matkata Saare mõisa juurest. See on pikk ja väsitav retk.

Kahest rahnust suurem on 5,5 meetri kõrgune. Teist nii suurt kivi Läänemaal ei ole. Rändrahnud koosnevad rabakivist. Need on mandrijää poolt siia kantud praeguse Ahvenamaa saarestiku ümbrusest.

Roostikud ja rannaniidud

Silma looduskaitsealal asuvad roostikud on oma pindalalt Eestis 2.-3. kohal. Pilliroog moodustab  merelahtede ja järvede ümber kauni mustri. Lindudele on roostikud väga olulised pesitsuspaigad, millega on seotud ligi 20 mujal Euroopas ohustatud linnuliiki. Neist on kindlasti üks põnevamaid hüüp, kelle häälitsus meenutab pudelisse puhumist. Tema hääl kostub vaikse ilmaga paari-kolme kilomeetri kaugusele.

Et looduskaitsealal jaguks eluruumi ka madalat taimestikku armastavatele linnuliikidele, hooldavad siinsed talunikud sadu hektareid rannaniite. Lihaveistega karjatamine annab lindude kõrval eluruumi ka paljudele taime- ja putukaliikidele.


 

merikotkasTiivuliste paradiis

Silma looduskaitseala on kevadel ja sügisel üks Eesti olulisemaid veelindude rändepeatuspaiku. Eriti tähtsad on siinsed lahed merelindudele, kes sukelduda ei saa (luiged, haned, pardid). Kuna vee sügavus on siin kohati vaid pool meetrit,  saavad nad merepõhjast kergesti kätte veetaimi ja selgrootuid. Kevadel ja sügisel koondub siinsetele lahtedele sadu või isegi tuhandeid veelinde.

Kalarohkuse tõttu kogunevad lahele toitu otsima ka haigrud, kormoranid ning arvukalt merikotkaid. Viimast näeb enamik siinseid linnutorne külastatavatest inimestest. Suvel on linnuelu vaiksem. Enamik linde pesitseb varjatult roostikes või tillukestel laidudel.

Sügisel on kõige silmatorkavamad lahele ööbima kogunevad sookured. Nende nägemiseks ja kuulamiseks tasub linnutornidesse tulla paar tundi enne päikeseloojangut.


vaatetorn2RMK matkarajad 

matkarada

Saunja õpperada / Saare õpperada / Tahu õpperada

RMK vaatetornid 

vaatetornidKirimäe vaatetorn

Kaitseala voldik (Keskkonnaamet, 2012)

ESTENG / RUS