Merest sündinud maa
Karu magab talveund
Vesi meie ümber ja sees
Kalamaimud ja puruvanad
Elu maal
Müstiline seenemaailm
Haavatav Läänemeri
Eluslooduse uurimise päev
Õppeprogrammide koostamist rahastas KIK. 
Silma Õpikoja õppepäevad sisaldavad vaheldusrikast õpet ja tegevusi. Need kestavad 4-6 tundi ja koosnevad valdavalt kolmest osast:
Kõigepealt on õuesõppe tund. See on elamuslik matk või praktiline tegevus looduskooli lähiümbruses, kus tutvutakse vahetult elusloodusega.
Teine osa päevast on aktiivõppe tund klassis. Arutatakse läbi õppekäigul nähtu. Kuulatakse erinevate aastaaegadega seotud loodushääli, uuritakse loodusobjekte mikroskoobi all, mängitakse ja vesteldakse.
Kolmas osa päevast on kas käeline tegevus (meisterdatakse midagi ea- ja teemakohast) või praktiliste matkaoskuste tutvustamine ja õppimine (nt lõkke tegemine, skaudioskused).
Soovi korral on võimalus süüa kohapeal soe lõunasöök. Selleks palume eelnevalt ette teatada. Juhul, kui ei soovita kohapealset toitlustust, saavad lapsed ise võileivad kaasa võtta.
MEREST SÜNDINUD MAA
Õppepäev koosneb kolmest osast. Läbiv teema on rannikumaastike kujunemine. Päev saab alguse retkest loodusesse. Seejärel jätkatakse õppeklassis ning õppepäeva lõpetab käeline tegevus.
Kestvus: 5 tundi (koos lõunapausiga)
Sihtrühm: 6.-9. klass
Sissejuhatus: Saame omavahel tuttavaks. Räägime kodukorrast ja lühidalt päevakavast.
Sisu:
A. Maastiku ja rannikukoosluste kujunemine
Teeme retke loodusesse. Räägime jääajast ja maa kerkimisest. Võrdleme aastatuhndete tagust maastikupilti käesolevaga ning arutleme, mis juhtub tulevikus. Lapsed saavad mõtteid mõlgutada, missugust rolli on mänginud vesi maismaa ja maastiku kujunemisel. Räägime liikidest, kes kunagi meil elasid, kuidas on loomastik muutunud ja miks ning mis või kes on fossiilid, reliktid ja endeemid.
B. Pilliroog
Suundume õppeklassi. Räägime pilliroost kui elujõulisest rannikumaastikku kujundavast taimest mitmes aspektis: roostik kui kooslus, kellele toidupaigaks ja –allikaks, kellele elu- ja varjupaik, kuidas pilliroogu kasutatakse. Kuulame roostikuhääli ja kujutame ette, kuidas võiks elu roostikus välja näha.
C. Meisterdamine looduslikest materjalidest
Päeva lõpetuseks onõpilastel võimalik proovida käeosavust looduslike materjalidega meisterdamisel.
KARU MAGAB TALVEUND
Õppepäev koosneb kolmest osast. Läbiv teema on ilm ja aastaajad ning nende mõju elusloodusele. Päev saab alguse retkest loodusesse. Seejärel jätkatakse õppeklassis ning õppepäeva lõpetab käeline tegevus.
Kestvus: vastavalt vanuserühmale 4 ja 5 tundi
Sihtrühm: 1.-5. ja 6.-9. klass
Sissejuhatus: Saame omavahel tuttavaks. Räägime kodukorrast ja lühidalt päevakavast.
Sisu:
A. Ilm, ilmakaared ja aastaajad
Teeme retke loodusesse. Räägime ilmast ja aastaaegadest ning sellest, mis looduses toimub ja miks. Määrame erinevaid võimalusi kasutades ilmakaari ja arutleme, miks on tekkinud ilmakaartele viitavad märgid looduses. Erinevate meelte kaudu õpime tunnetama loodust käesoleval aastaajal. Teeme ilmavaatlust, räägime looduse järgi ilma ennustamisest ja vanarahvatarkusest.
B. Loomade kohastumine erinevate aastaaegadega
Suundume õppeklassi. Räägime erinevate ilmastikunäitajate mõjust elusloodusele. Kuulame aastaajaga kaasnevaid linnu- ja loodushääli. Kuhu linnud rändavad – selgitame teemat kotkaste ja must-toonekure näitel. Arutleme, kuidas loomad ja linnud on erinevate aastaaegadega kohastunud ja kuidas nad neid üle elavad.
C. Meisterdamine
Meisterdame üheskoos midagi looduslikest materjalidest.
VESI MEIE ÜMBER JA SEES
Õppepäev koosneb kolmest osast. Läbiv teema on vesi ja selle omadused ning mõju elusloodusele. Päev saab alguse retkest loodusesse. Seejärel jätkatakse õppeklassis ning õppepäev lõpeb meisterdamisega.
Kestvus: 6 tundi
Sihtrühm: 6.-9. klass
Sissejuhatus: Saame omavahel tuttavaks. Räägime kodukorrast ja lühidalt päevakavast.
Sisu:
A. Pole elu ilma veeta
Uurime loodust õpikoja ümbruses. Arutleme, miks ja kuidas on vesi tähtis. Otsime selgrootuid veest, maast ja õhust ning räägime, millist rolli mängib vesi erinevate organismide elus. Kus leidub maakeral vett ja millises olekus see esineb. Kuidas vesi looduses ringleb, kust tuleb vihm ja kuidas tekivad pilved.
B. Tavaline ja eriline vesi
Suundume õppeklassi. Räägime veest kui eluta, ent samas ka elusast loodusest. Vestleme vee omadustest, mis teevad selle aine eriliseks. Teeme üheskoos erinevaid katseid, et mõista veel selgemini, kuidas vesi meie elu mõjutab ja kui oluline see on.
C. Meisterdamine
Meisterdame midagi loodusest leitud materjalidest.
KALAMAIMUD JA PURUVANAD
Õppepäev koosneb kolmest osast. Läbiv teema on vee sees ja selle lähistel toimuva elu tundma õppimine. Õppetöö toimub nii õppeklassis kui looduses. Lõpetuseks saavad lapsed meisterdada. 
Kestvus: 5 tundi (koos lõunapausiga
Sihtrühm: 5.-9. klass
Sissejuhatus: Saame omavahel tuttavaks. Räägime kodukorrast ja lühidalt päevakavast.
Sisu:
A. Elu rannikul ja vees
Koguneme õpikotta. Juhatame sisse vee- ja rannikuelustiku teema. Räägime meres elavatest selgrootutest, kaladest ja imetajatest ning sellest, missugused loom- ja taimorganismid elavad vee vahetus läheduses. Heidame pilgu planktonite mikromaailma. Kuidas on omavahel seotud elus ja eluta loodus ning missugused on organismide omavahelised seosed (sümbioos, toiduahel).
B. Sõrmed vette ja mudasse
Läheme loodusesse. Võtame kahvad ja topsikud ning uurime vett, põhjamuda ja rannikupinnast – keda ja mida me leiame. Missugused selgrootud ja vetikad elavad vees ja selle lähistel. Õpime liike määrama ja vaatleme neid mikroskoobi all.
C. Meisterdamine
Meisterdame midagi loodusest leitud materjalidest.
ELU MAAL
Õppepäev koosneb kahest osast. Esmalt külastatakse erinevaid loomakasvatajaid ning seejärel suundutakse õpikotta, kus arutatakse läbi mõtted ja tunded, mis tekkisid. Päeva võtame kokku meisterdades.
Kestvus: 5 tundi (koos sõitudega ühest farmist teise)
Sihtrühm: 1.-9. Klass
Sissejuhatus: Saame omavahel tuttavaks. Räägime kodukorrast ja lühidalt päevakavast.
Sisu:
A. Loomakasvatajate külastamine
Õppepäeva jooksul on võimalik tutvuda erinevate kodu- ja põllumajandusloomadega. Uurime, miks loomi kasvatatakse ja mis kasu neist saadakse. Missuguse iseloomuga loomad on ning milline on loomade ja inimese suhe. Kui palju vaeva nende kasvatamine nõuab ning missugused tööd sellega kaasnevad – missugune näeb loomakasvataja päev.
Võttes arvesse erinevate loomakasvatajate kaugust teineteisest on võimalik valida järgmiste farmide vahel:
Valida saab nendest kaks:
1. Šoti mägiveised, piimakari ja seakasvatus;
2. Piimalehmade suurfarm. Herefordid.
B. Õpikojas
Arutleme, mida loomakasvatustes nägime ning mis mõtteid ja tundeid see lastes tekitas. Vaatame õppefilmi elust maal ning seejärel saavad õpilased päeva kokku võtmiseks meisterdada.
NB! Õppepäev eeldab transpordivõimaluse olemasolu terve päeva jooksul.
MÜSTILINE SEENEMAAILM
Õppepäev koosneb kolmest osast. Päeva läbiv teema ja eesmärk on seente tundma õppimine. Kõigepealt teeme retke metsa. Seejärel läheme õpikotta uurimistööd tegema ning lõpetuseks meisterdame.
Kestvus: 4 tundi (koos lõunapausiga)
Sihtrühm: 5.-9. Klass
Sissejuhatus: Saame omavahel tuttavaks. Räägime kodukorrast ja lühidalt päevakavast.
Sisu:
A. Seeneretk metsas
Lähme teeme retke metsas. Räägime, mida seened armastavad ja arutleme, miks inimesed armastavad seeni. Saame teada, mis vahe on sammaldel ja samblikel ning miks arvatakse samblikud seente, mitte taimede hulka. Uurime, missugust pisielu võib metsa alt leida ning kuidas on leitud liigid ja objektid omavahel seotud.
B. Seened lähivaates
Läheme õpikotta. Tutvume erinevate seentega – missugused on söögiseened ja kõige ohtlikumad mürgiseened. Õpime tundma seente ehitust ja eripärasid. Räägime hallitusseentest kui meie igapäevastest kaaslastest. Missugune mõju on hallitusseentel inimese organismile? Uurime mikroskoobi all seente võlumaailma.
C. Looduslikust materjalist meisterdamine
Korjame seenemetsast kaasa materjali, millest hakkame meisterdama.
NB! Õppepäev eeldab, et buss saab lapsed pärast metsas käimist õpikotta tagasi tuua.
HAAVATAV LÄÄNEMERI
Õppepäev koosneb kolmest osast. Päeva läbiv teema on mere ja teiste veekogude seisundit puudutav temaatika. Kõigepealt oleme väljas ja hindame siinset veeseisundit. Seejärel räägime õpikojas merereostusest ning päeva viimases osas teeme erinevat prügi kasutades kunsti.
Kestvus: 4 tundi
Sihtrühm: 6.-12. Klass
Sissejuhatus: Saame omavahel tuttavaks. Räägime kodukorrast ja lühidalt päevakavast.
Sisu:
A. Kas Läänemere vesi kõlbab juua?
Räägime Läänemere geograafiast ja põhjustest, mis teevad meie mere nii haavatavaks. Teeme kohapeal lihtsamaid veeanalüüse, uurime vee läbipaistvust ja omadusi. Räägime, mis on eutrofeerumine ja millised on selle tagajärjed.
B. Õli ja prügi merel
Räägime merereostusest. Mis toimus 2006. aasta jaanuaris, kui Läänemerel naftatanker lekkis? Missugust mõju avaldavad suured inimtekkelised merekatastroofid Maa loodusele? Saame teada, kas Läänemere käekäik mõjutab kuidagi maailma loodust ja keskkonda. Arutleme, kuidas mõjutab meie Läänemerd ja maailma meresid üha suurenev prügihulk.
C. Hakkame prügikollideks
Teeme prügist kunsti, kasutades kõike võimalikku, mida prügi hulgast leida võib.
ELUSLOODUSE UURIMISE PÄEV
Looduse uurimise päeval saavad õpilased ise loodust avastada ja uurida ning päeva lõpuks proovile panna oma esinemis- ja ettekandmisoskused.
Kestvus: 5-6 tundi
Sihtrühm: 6.-9. Klass
Sissejuhatus: Saame omavahel tuttavaks. Räägime kodukorrast ja lühidalt päevakavast.
Sisu:
Räägime, mida tähendab looduse uurimine. Missugused on uurimise meetodid ja kuidas õpilased oma uurimust läbi viima hakkavad. Seejärel jagame lapsed gruppidesse. Iga grupp saab endale vajalikud vahendid ning juhtnöörid, missugune on rühma ülesanne, kuidas ja mida tegema peab. Seejärel suunduvad rühmad loodusesse uurimismaterjali koguma – sellest saab nende uurimistöö alguse. Kui materjal on koos, jätkub töö siseruumides – määramine, kirjutamine, joonistamine, mikroskoobiga uurimine. Muuhulgas valmistuvad rühmad ettekandeks, kus nad peavad kasutama selle päeva jooksul omandatud teadmisi ning kõikvõimalikke visuaalseid vahendeid, et etteastet ilustada.
Päeva teisel poolel toimuvad lühiettekanded.
* * * * *
Uurimise sisuks on avastada iga rühma mitmekesisus, tutvuda erinevate liikide ja nende ehitusega. Omalt poolt pakume välja kaks üldteemat:
- Samblad ja samblikud
- Puud ja põõsad
Õpetajatel on võimalik tulla Silma Õpikotta meie kaasabil läbi viima ka enda soovitud uurimuslikku õppepäeva. Samuti saab õppepäeva põhjalikumalt ette võtta, pikendades uurimustöö tegemise aega kahe päevani.
