Õppemoodulid on 1,5-2 h pikkused aktiivõppe tunnid. Koolidel on võimalik komplekteerida siin pakutavatest teemadest endale sobilik õppepäev. Ühe õppepäeva jooksul on võimalik läbi viia 2-3 moodulit. Soovitame õppepäeva koostamisel valida nii õppeklassis kui ka õues läbiviidav moodul. Lisaks loodusõppele on ühe teemana võimalik valida ka meisterdamist.

Õppemoodulid on valminud Keskkonnainvesteeringute keskuse rahastamisel.

II Kooliastme teemad:

VESI KUI AINE
ÕHK
LÄÄNEMERI
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE

III Kooliastme teemad:

SEENED
SELGROOGSED LOOMAD
SELGROOTUD LOOMAD
EESTI PINNAMOOD JA GEOLOOGIA

Täiendav õppemoodul:

KÄSITÖÖ JA MEISTERDAMINE

II kooliaste

TEEMA: VESI KUI AINE

Vee omadused

Toimumiskoht: õppeklass
Kestvus: 1,5 h

Räägime vee omadustest ja olekutest, soojuspaisumisest, märgamisest ja kapillaarsusest. Teema selgitamiseks teeme katseid. Mis on puhas vesi? Teeme ise filtri ja proovime looduslikest vetest võimalikult puhast vett teha. 

Põhjavesi ja inimese mõju veekogudele

Toimumiskoht: õues
Kestvus: 2 h

Räägime, mis on põhjavesi ja missugune osa on põhjaveel veeringes. Uurime, kuidas põhjavesi pinnases jaotub. Missugust mõju avaldab inimene veekogudele ja mis veekogudega reostumisel juhtub. Mängime ristsõnamängu, et teemast paremini aru saada.

TEEMA: ÕHK

Ilmavaatlus ja –ennustamine

Toimumiskoht: õues
Kestvus: 1,5 h

Teeme sissejuhatuse teemasse. Seejärel teeme rühmades ilmavaatlust. Missugune on ilm erinevates punktides (mere ääres, metsas jne), arutleme, millest tulevad erinevused. Kuidas ennustatakse ilma? Räägime tänapäevasest ilmaennustamisest ja vanarahvatarkusest. Proovime looduse märkide järgi ise ilma ennustada.

TEEMA: LÄÄNEMERI

Läänemerest üldiselt

Toimumiskoht: õppeklassis

Kestvus: 1,5 h

Tuletame meelde Läänemere geograafiat – missugused riigid seda ümbritsevad, millised on suuremad saared, lahed ja väinad jne. Kui soolane on Läänemeri? Mis on riimvesi? Räägime, kuidas organismid kohanevad vete erineva soolsusega. Kuidas moodustab Läänemeri tervikliku ökosüsteemi.

Elu Läänemeres

Toimumiskoht: õppeklassis

Kestvus: 1,5 h

Räägime Läänemere selgrootutest ja selgroogsetest. Pildiprogrammide ja mängude abil õpime liike paremini tundma. Mis tähtsus on meres vetikatel ja kuidas on nad erinevatest veekihtides jaotunud?

Toiduahelad ja –võrgustikud Läänemeres ning nende haavatavus

Toimumiskoht: Õues

Kestvus: 1,5 h

Õpime tundma ja koostama toiduahelaid Läänemeres ja selle lähistel elavatest liikidest. Otsime veest ja maalt organisme ning koostame neist ise toiduvõrgustikke. Selgitame, kuidas mõjutab õlireostus organisme ja kuidas saavad toiduahela kaudu reostusest kannatada isegi need organismid, kes ei puutu reostusega otse kokku.

TEEMA: LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE

Ekskursioon Loode-Eesti rannaniitudele ja rannikule

Toimumiskoht: õues

Kestvus: 3-4 h

Külastame Silma looduskaitseala rannaniitusid ning räägime rannaniidu tekkimisest, selle taimestiku ja elustiku kujunemisest ning erinevate liikide nõudest elupaigale. Tutvustame rannaniidu püsimise tingimusi ning kuidas taastatakse ja hooldatakse rannaniite. Külastame ka teisi rannikutüüpe ning võrdleme nende erinevusi omavahel.

Matk Riimi linnutorni

Toimumiskoht: õues

Kestvus: 2 h

Teeme Õpikoja lähistel matka Riimi linnutorni, kuhu viib tee üle rannaniidu. Teel räägime rannaniitudest ja nende tähtsusest ning missugused liigid seal elada armastavad. Linnutornis vaatleme linde lahel ja niidul. Kummikud vajalikud! 

III Kooliaste

TEEMA: SEENED

TEEMA: SELGROOGSED LOOMAD

Linnud I

Toimumiskoht:õppeklassis

Kestvus: 1 h

Kuulame looduse- ja linnuhääli. Kuidas linnud lendavad, kes on parimad lendajad? Kuhu linnud rändavad? Muuhulgas räägime selle teema näitlikustamiseks kotkastest ja must-toonekurgedest. Kuidas leiavad linnud oma rändetee? Räägime, kuidas inimesed teavad, kuhu ja kui kaugele linnud täpselt lendavad. Õpime loendama linnuparvi.

Linnud II

Toimumiskoht: õues

Kestvus: 2 h

Õpime laulu ja häälitsuste järgi linde tundma. Teeme retke linnutorni ning vaatame linde binoklite ja vaatlustoruga. Räägime lindude pesitsemisest.

Meeled (infovahetus väliskeskkonnaga)

Toimumiskoht: õppeklassis

Kestvus: 1,5 h

Räägime meeltest. Missugused meeled meil on ja millised on nende ülesanded. Kuidas kasutavad oma meeli erinevad organismid looduses ja kuidas on loomade meeled kohanenud vastavaks nende elukeskkonna ja –viisidega. Paneme oma meeled tööle – õpime tähele panema, nägema, kuulama, haistma ja kompima.

TEEMA: SELGROOTUD LOOMAD

Vee-selgrootud

Toimumiskoht: õues

Kestvus: 1,5 h

Teeme sissejuhatuse veeselgrootute teemasse. Räägime, kuidas käib veeselgrootute püüdmine ja uurimine. Jagame lapsed gruppidesse, iga neist asub vajalike vahenditega veest ja põhjamudast organisme püüdma. Seejärel saavad nad püütud loomad ära määrata ja mikroskoobi all neid vaadelda.

Selgrootute loomade kohastumine

Toimumiskoht: Õues või õppeklassis

Kestvus: 1,5 h

Kuidas on erinevad selgrootute tunnused arenenud vastavaks nende elupaiga, toitumisviiside ja liikumisega. Räägime, missugused võivad olla erinevate selgrootute omavahelised suhted ja et need suhted on tekkinud selleks, et ellu jääda. Püüame loodusest selgrootuid eesmärgiga saada leitud liikide põhjal tõestust erinevatele kohastumisvormidele. Miks ei saa selgrootud kasvada sama suureks kui selgroogsed loomad?

TEEMA: EESTI PINNAMOOD JA GEOLOOGIA

Loode-Eesti maastiku kujunemine

Toimumiskoht: õues

Kestvus: 1,5 h

Räägime jääajast ja maa kerkimisest. Võrdleme maastikupilti aastaid tagasi käesolevaga ning arutleme, mis juhtub tulevikus. Lapsed saavad mõtteid mõlgutada, missugust rolli on mänginud vesi maismaa ja maastiku kujunemisel. Mängime maastikumängu ja meisterdame maastikupildi.

Pilliroog ja roostik

Toimumiskoht: õppeklassis

Kestvus: 1,5 h

Räägime pilliroost kui elujõulisest rannikumaastikku kujundavast taimest mitmes aspektis: roostik kui kooslus, kellele toidupaigaks ja –allikaks, kellele elu- ja varjupaik, kuidas pilliroogu kasutatakse. Kuulame roostikuhääli ja kujutame ette, kuidas võiks elu roostikus välja näha.

________

LISATEEMA: KÄSITÖÖ JA MEISTERDAMINE

Kestvus: 0,5-1 h

Kasutades kõikvõimalikke looduslikke materjale saavad lapsed endale midagi meisterdada mälestuseks ja meeneks Õpikojas käimisest.