KAITSEALA

SILMA LOODUSKAITSEALA

Silma looduskaitseala (pindala 6643 ha) moodustati 1998. aastal. See hõlmab Haapsalu tagalahtesid ja kunagist Silmeni väina piirkonda, mis eraldas kuni 19. sajandi teise pooleni Noarootsit mandrist.

MEREST SÜNDINUD MAA

Looduskooli ümbruses asuv maismaa kerkis merest 200-300 aastat tagasi. Ka praegu on rannajoon pidevas muutumises. Madalad merelahed ja jäänukjärved kasvavad maakerke tulemusena kiiresti kinni.

Kaitseala asub kunagi Noarootsit mandrist eraldanud Silmeni väina kohal. Täna asuvad selle väina sügavamas osas merest eraldunud jäänukjärved ehk rannikulõukad. Kunagise väina kohal paikneb kümmekond väikest kinnikasvavat järve. Neist kõige lõunapoolsem – Riimi meri – asub vahetult looduskooli kõrval. Hiljuti merest kerkinud maal asuvad rannaniidud. Kokku hooldatakse kaitsealal lihaveiste abil ligi 2000 hektarit rannakarjamaid. Nende hooldamise tulemusena säilivad siin lagedaid alasid eelistavad taimed, putukad ja linnud.

Madalamates ja niiskemates lahesoppides asuvad roostikud. Siinsetes roostikes pesitseb umbes kolmkümmend liiki kaitselauseid roostiku- ja veelinde. Rannaniitude või mere ääres seistes torkavad silma kõrgemad metsased seljandikud. Need alad on veidi varem merest esimeste saarekestena kerkinud. Suurel osal neist on säilinud ka kunagised nimed. Nii näiteks kannab Saunja lahe ja Riimi mere vahel olev kunagine laid siiani Riimissaare nime.

Looduskooli terrassilt on näha Läänemaa suurim rändrahn – Kalevipoja kivi. Kunagi jää poolt siia kantud rahn on purunenud ning selle kaks tükki asetsevad Saunja lahte muust merest eraldaval Võnnussaarel. Suurem rahn on 5,5 meetri kõrgune. Rahnudeni on ilma merejääta raske pääseda, kuid need on linnutornidest hästi nähtavad. Kividel armastavad sageli istuda ka merikotkad.

LÄÄNEMAA SUURIMAD KIVID

Silma looduskaitsealal on rohkesti rändrahne. Need on pärit viimase mandrijäätumise perioodist, kui jää kandis siia arvukalt suuri kivisid. Kõige suuremad neist on Kalevipoja ehk Truumani kivid, mis asuvad Võnnu poolsaarel. Need kivid võeti looduskaitse alla juba 1937. aastal.

Õpikoja juurest pääseb kivideni vaid väga külmal talvel, kui lahte katab paks jää. Noarootsi poolsaarel saab kivideni matkata Saare mõisa juurest. See on pikk ja väsitav retk.

Kahest rahnust suurem on 5,5 meetri kõrgune. Rändrahnud koosnevad rabakivist ning on tõenäoliselt pärit Ahvenamaa saarestiku piirkonnast.

ROOSTIKUD JA RANNANIIDUD

Silma looduskaitsealal asuvad roostikud on oma pindalalt Eestis 2.-3. kohal. Pilliroog moodustab merelahtede ja järvede ümber kauni mustri. Lindudele on roostikud väga olulised pesitsuspaigad, millega on seotud ligi 20 mujal Euroopas ohustatud linnuliiki. Neist on kindlasti üks põnevamaid hüüp, kelle häälitsus meenutab pudelisse puhumist. Tema hääl kostub vaikse ilmaga paari-kolme kilomeetri kaugusele.

Et looduskaitsealal jaguks eluruumi ka madalat taimestikku armastavatele linnuliikidele, hooldavad siinsed talunikud sadu hektareid rannaniite. Lihaveistega karjatamine annab lindude kõrval eluruumi ka paljudele taime- ja putukaliikidele.

MITMEKESINE LINNURIIK

Silma Looduskaitseala madalad merelahed ja järved on üks tähtsamaid veelindude peatuspaiku. Kevadel ja sügisel peatuvad lahel tuhanded luiged, haned ja pardid. Kuna vett on siinsetes veekogudes alla meetri, saavad ka mitte-sukelduvad linnud põhjast toidu kätte.

Kõige põnevam on koos lastega veelinde vaatlema tulla aprillis- mais ning septembris-oktoobris. Siinsetest lindudest üks põnevamaid on kahtlemata merikotkas. Neid uhkeid linde võib kohata aasta läbi. Vaid talvel, kui laht on jäätunud, kohtab neid harvem.

Kevadel tasub klassiga tulla lausa mitmeks päevaks, sest paljud roostikulinnud häälitsevad just pimedal ajal. Mai algusest võib kuulda rohutirtsu kombel siristavat roo-ritsiklindu, sea kombel ruigavat rooruika ja paljusid teisi. Üks omapärasemaid linde on hüüp, kelle pudelisse puhumist meenutav hääl kostub paari kilomeetri kaugusele. Sügisel pakub suure elamuse lahe äärde ööbima kogunevate sookurgede jälgimine. Harilikult on neid kõige rohkem septembri keskel. Siis koguneb valju kruuksumise saatel lahele paar-kolm tuhat kurge.

KAITSEALA KÜLASTAJALE

RMK matkarajad

Tahu õpperada

Saare õpperada

Saunja õpperada

RMK vaatetornid

Kirimäe vaatetorn

VAATA VIDEO ÕPIKOJAST

mountainguide-home-playmountainguide-home-playHover
mountainguide-home-icon5
"Jalutuskäik looduses viib hinge koju."
HELISTA