KAITSEALA

SILMA LOODUSKAITSEALA

Silma looduskaitseala (pindala 6643 ha) moodustati 1998. aastal. See hõlmab Haapsalu tagalahtesid ja kunagist Silmeni väina piirkonda, mis eraldas kuni 19. sajandi teise pooleni Noarootsit mandrist.

MEREST TÕUSNUD MAA

Looduskooli ümbruses asuv maismaa kerkis merest 200–300 aastat tagasi. Kerkimine jätkub ka praegu, mistõttu madalad merelahed ning jäänukjärved kasvavad kiiresti kinni ja rannajoon on pidevas muutumises.

Kaitseala paikneb ammustel aegadel Noarootsit mandrist eraldanud Silmeni väina kohal. Täna asuvad selle väina sügavamas osas merest eraldunud jäänukjärved ehk rannikulõukad. Kunagise väina kohal on kümmekond väikest kinnikasvavat järve. Neist kõige lõunapoolsem – Riimi meri – paikneb vahetult looduskooli kõrval. Hiljuti merest kerkinud maal asuvad rannaniidud. Kokku hooldatakse kaitsealal lihaveiste abil ligi 2000 hektarit rannakarjamaid. Tänu sellele säilivad siin lagedaid alasid eelistavad taimed, putukad ja linnud.

Madalamates ja niiskemates lahesoppides laiuvad roostikud, kus pesitseb umbes kolmkümmend liiki kaitsealuseid roostiku- ja veelinde. Rannaniitude või mere ääres seistes torkavad silma kõrgemad metsased seljandikud. Need alad kerkisid merest veidi varem ja moodustasid esimesed saarekesed. Suurel osal neist on säilinud ka kunagised nimed. Nii näiteks kannab Saunja lahe ja Riimi mere vahel olev kunagine laid siiani Riimissaare nime.

LÄÄNEMAA SUURIMAD KIVID

Silma looduskaitsealal leidub rohkesti rändrahne. Need on pärit viimase mandrijäätumise perioodist, mil jää kandis siia arvukalt suuri kivisid. Kõige suuremad neist on Kalevipoja ehk Truumani kivid, mis asuvad Võnnu poolsaarel Truumani talu maadel. Need rändrahnud võeti looduskaitse alla juba 1937. aastal. Muistend jutustab Kalevipoja kivide kohta järgmist. Kui Haapsalu linnuses lossikirik valmis sai, siis kostnud sealt kogu aeg kellahelinat, mis Kalevipoja rahu rikkus. Vägilane vihastas ning otsustas kiriku kiviga puruks visata. Leidis Pataka mäelt sobiva rahnu ja läkitas selle Haapsalu lossi poole. Kivi oli aga liiga raske, kukkus Võnnu poolsaarele ning purunes kaheks tükiks.

Kahest rahnust suurem on 5,5 meetri kõrgune Truumani Suurkivi. Räägitakse, et ennevanasti olla see kivi nii pehme olnud, et ürgmaailmas elanud koduloomad, olid nad siis lambad või kitsed, sellesse oma sõrajäljed jätnud. Täna teame, et tegemist on rabakividele iseloomulike tühimikega. Tõenäoliselt pärinevad rahnud Ahvenamaa saarestiku kandist.

Õpikoja juurest pääseb kivideni vaid väga külmal talvel, kui lahte katab paks jää. Noarootsi poolsaarelt Saare mõisa juurest teekonda alustades saab kivideni küll matkata, kuid see on pikk ja väsitav retk.

MITMEKESINE LINNURIIK

Silma looduskaitseala on üks tähtsamaid veelindude peatus- ja pesitsuspaiku. Kevadel ja sügisel peatuvad siin tuhanded luiged, haned ja pardid, et edasi rändamiseks jõudu koguda.

Suured roostikud on pesitsuspaigaks paljudele haruldastele ja huvitavatele lindudele. Neist üks tuntumaid on hüüp, kelle hääl meenutab heli, mis tekib pudelisse puhudes. Soojadel maikuu õhtutel kuuleb mere ääres häälitsemas rooruika, roo-ritsiklindu ja paljusid teisi.

Meid külastavatele lastele ja täiskasvanutele on suureks elamuseks, kui õnnestub kohata merikotkast.

PILTE SILMA LOODUSKAITSEALALT

KAITSEALA KÜLASTAJALE

RMK matkarajad

Tahu õpperada

Saare õpperada

Saunja õpperada

RMK vaatetornid

Kirimäe vaatetorn

KAITSEALA
"Jalutuskäik looduses viib hinge koju."